1.  
  2.  
  3.  C
  4.  
  5.   ...
  6.  
  7.  
  8.  
  9.  
  10.  
  11.  :
  12.  : :
  13.  
  14.  
  15.  
  16.  
  17.   ...
  18.  
  19.  

:

" "

TALLINNA PEDAGOOGIKA LIKOOL

SOTSIAAL TEADUSKOND

HALDUSJUHTIMISE ERIALA

HJV-21 KURSUS

Anton Vlitok

Andrei Krek

Ruslan Furman

Aleksandr Bilk

htne turg

Euroopa Integratsiooni Phikursuse uurimist

Lektor: Keit Kasemets

Tallinn 1999

Sissejuhatus. 3


Uksikisiku liikumisvabadus. 4


Elu- ja tkoha valik. 4


Kompaniide konkurentsivime tus. 5


Regionaalne koost. 5


Isikute vabaliikumine. 6


Kaupade vaba liikumise kindlustamine. 6


Teenuste liikumisvabadus. 7


Kapitali vaba liikumine. 7


Tarbijakaitse. 8


Kultuuriprandi kaitse. 8


htse turu juhtimine. 8


Kas liikmesriik vib htsel turul rakendada autonoomset konkurentsipoliitikat? 9


Keskonnakaitse. 10


htsest turust htse valuutani. 10


Kokkuvtte. 12


LISA 13

Sissejuhatus.

Miljonid kodanikud ning tahended kompaniid, suured ja vikesed, le kogu
Euroopa on hakanud saama kasu Euroopa htsest turust. Sisepiirideta Euroopa
Liit, mis sndis aastal 1993, on ndseks muutunud oma kodanike jaoks igapevaelu lahutamatuks koostiksosaks. Firmad on leidnud enestele uued turud, asutanud transnatsionaalseid partnerlusettevotteid ning oma tootmise struktuuri mber korraldanud, et ra kasutada korraga 370 miljoni tarbijani kasvanud siseturu vimalusi. Tavalised inimesed on vitnud kahel viisil.
helt poolt naudivad nad lisandunud liikumisvabadust, mis lubab neil teha sisseotse, ttada ja elada mistahes Euroopa Liidu riigis. Teisalt, isegi kui nad elukoha ei vaheta, on neile kui tarbijaile soodus htse turuga kaasnev suurem kaupade ja teenuste valik ning hinnakonkurents. Neile saavutustele vaatamata nuab htse turu tugevdamine ning vastava idee lpuleviimine siiski jtkuvaid jupingutusi. Kaubad, teenused ja kapital liiguvad kll juba vabalt, kuid mnedel sisepiiridel teostatakse ikka veel isikukontrolli. Probleem seisneb vajaduses hitada isikute liikumisvabadus nudega saavutada kontroll rahvusvahelise kuritegevuse le ning ohjeldada illegaalset sisserndu. rialal on aga tarvis helt poolt Brsselis asuva
Euroopa Komisjoni ning teiselt poolt liikmesriikide valitsuste koostd, kindlustamaks htse turu reeglite korrektset koostd jrgmist (mis praegu pole veel sugugi ldine) ning vltimaks kaubandusele uute de facto tkete pstitamist lisanduvate siseriiklike eeskirjade lbi. htse turu loomine oli protsessi algus, mitte lpp. Selle ettevtmise kigushoidmine kujutab endast pidevalt vljakutset.

htse turu loomine Euroopas on tenoliselt suurim majandusintegratsiooni projekt, mis kunagi on ette vetud. Seitsme aasta jooksul on Euroopa Liit ning selle liikmeriigid transformeerinud 12 eraldiseisvat riiklikku turgu heks ksuseks. Selle hiiglasliku lesande lahendamisega, millega alustati aastal 1985, juti phijoontes lpule 1. jaanuariks 1995. Sealtpeale on htse turu eelised laienenud Euroopa Liidu uutele liikmetele, kes henesid liiduga 1995. aastal. htse turu saavutused vajavad kaitset ning edasiarendamist. Selle lesande raskust ei tohiks alahinnata. htne turg kujutab endast vltimatut eeldust sellele, et teostuks jrgmine aste Euroopa Liidu integratsioonis, ja nimelt leminek majandus- ja valuutaliidule (EMU). Samuti annab ainult htne turg Euroopale vimaluse vljatulekuks majanduslikust surutisest.

htse turu eesmrk on integreerida liikmesriikide majandused, mis ei thenda, et taotletaks rahvuslike erinevuste krvaldamist keele, kultuuri, identiteedi vi traditsioonide valdkonnas. Pigem vastupidi, htne turg phineb sellel, et liikmesriigid tunnustavad ksteise reegleid. Samuti lhtub htne turg subsidaarsuse phimttest, mille jrgi otsused vetakse vastu tasemel, mis on tavakodanikule vimalikult lhedalt.

htse turu loomine oli keerukas protsess, mis nudis ksikasjalike seaduste vastuvtmist rmiselt mitmekeistes valdkondades, eesmrgiga vabaneda riikidevahelistest fsilistest, tehnilistest rahanduslikest tketest.

Uksikisiku liikumisvabadus.

Tavaliste reisijate jaoks on kontrolli htse turu sisepiiridel tunduvalt vhendatud. Isikukontroll on veel silinud meresadamates ning lennujaamades, kuid eesmrgiks on seegi ra jtta. Piirikontrolli lpetamisega kaasnes piirangute krvaldamine kaupade koguselt, mida reisijaid vivad osta mistahes teises Euroopa Liidu riigis ning tuua oma kodumaale, tingimusel, et ostetud kaup on mratud isiklikuks tarbimiseks.

Maksud nendelt kaupadelt makstakse tavalises korras neis riikides, kus nad ostetakse. Reisijad vivad seetttu kige enam nende kaupade puhul, mille hind vi millelt vetavad maksud riigiti enim erinevad.

Lisaks maksuvabadusele ostudele vivad isikud, kes liikmesriikide vahel reisivad hu teel vi meritsi, ikka veel nautida tollivabu oste, kuigi ranged vttes ei peaks sellised soodustused htse turu raames enam kehtima.
Soodustused jvad siiski josse aastani 1999 ning kuni selle thtajani alluvad tollivabad ostud ka spetsiaalsete piirangutele.

Elu- ja tkoha valik.

htne turg kujutab endast palju enamat kui vaba reisimist ja soodsate hindade jahumist. ks htse turu alusphimntteid on, et tlistel, ksikettevtjail ja ametit ppivail isikuil on vabadus valida elu- ja tkoha teises liikmesriigis, ilma et nad seelbi kaotaksid iguse ttu abirahale oma kodumaal.

htses turus on kehtestatud terve rida direktiive, mis tagavad tlistele teatava sotsiaalse kaitstuse tasemele.

Tervishoid ja tkaitse on valdkonnad, kus htne turg on sotsiaalsest aspektist vaadatuna teinud suurimaid edusamme. 1993. aasta alguses justus
Euroopa Liidu ldine direktiiv, mis kehtestab phimtete kogumi tliste turvalisuse ja tkaitse alal. Samuti on vastu vetud spetsiifilisemaid direktiive taja pikkuse, seadmete kasutuse ning kaitseriietuse suhtes.

htse turu pdevuses ei ole mitte kik sotsiaal- ning tjulaste seaduste aspektid. Seadused, mis reguleerivad tlevtmist ja vallandamist ning ametihingute tegevust, kuuluvad liikmasriikide valitsuste, mitte
Euroopa Liidu vimkonda.

ldprintsiip, mille jrgi iga liikmesriigi kodanikul on igus elada mistahes teises liikmesriigis, on ndseks fikseeritud Euroopa henduse lepingu peatkis, mis ksitleb liidu kodakonsust. Lisaks annab leping teises liikmesriigis elavatele alalistele elanikele iguse valida ning olla valitud nii kohalikel kui Euroopa Liidu valimistel asukohamaa kodanikega vrdsetel alustel.

Vabadus reisida ja oma riasju ajada le ogu Euroopa niisama lihtsalt kui omaenese kodumaal on Euroopa Liidu kodanikul jaoks vimsaim smbol thistamaks htset turgu ja Euroopa Liidu ennast.

Kompaniide konkurentsivime tus.

htne turg tustab Euroopa firmade konkurentsivimet seelbi, et on loonud suurima turu industrialiseeritud maailmas. Eesmrk on anda anda firmadele vimalus suuremateks toodangu seeriateks, kindlustada neile suurtootmise eelised, lihtsustatud standardid ja ligips teiste Euroopa
henduse maade poolt pakutavatele riiklikele lepingutele. Kik see vimaldab firmadel omahinda alandada, mis omakorda viib hindade langusele euroopa tarbija jaoks.

Regionaalne koost.

Programm LACE (hendamine, abi ja koost Euroopa piirialade jaoks), mis sndis 1990. aastal, on Euroopa Piirialade Assotsiatsiooni nupidamiste uuemaid tulemusi.

Programm, mis on avatud kigile Euroopa piirialadele, seisneb eesktt nende regioonide kohta kiva teabe ja kogemuste vahetamises. Programm hlmab tervet rida valdkondi- tehnilist abi (ruumide ja varustuse seotamine), sidemete vrgu tekke soodustamist piirialade vahel (mis viks tulemuseks anda hiseid turu- uuringuprogramme ning hisostulepinguid) ning teabelevituse ning reklaami edendamist (piirialade ettevtete hised turustus- ja reklaamistrateegiad). Senised meetmed vtab kokku vastava andmepanga loomine.

Isikute vabaliikumine.

Suurim valdkondades, milles htse turu esialgne programm on lplikult ellu viimata, on isikute vaba liikumine. Euroopa Liit ja tema liikmesriigid on enestele vtnud vramatu kohustuse krvaldada kik piirikontrillid isikute le, kes letavad piiri kahe liikmesriigi vahel. Isikutendavate dokumentide kontrolli mahtu on juba praeguseks vhendatud, aga selle tielik rajatmine on osutunud raskeks.

Liikmesriigid ilmutavad vastumeelsust lahtiste piiride ja liikumisvabaduse vastu, kui selle eest makstav hind thendab mobiilsemaid kurjategejaid ja seega turvalisuse vhenemist ning htlasi piiramatut immigratsiooni.

Selleks, et anda kodanikele tielik liikumisvabadus, tagades neile samaegselt turvalisuse ja kaitse, on tarvis vtta mitmeid meetmeid.
Valitsustel on tulnud nii individuaalsed kui ka omavahelises koosts vlja ttada meetodeid illegaalse immigratsiooni vastu ja thusaks tks kuritegevuse tkestamisel, rakendades sealhulgas vajadusel juhukontrolli riigipiire.

Lliikumisvabadus Euroopa Liidu sees eeldab, et sisemiste piirikontrollide krgvaldamisega kaasneb vastavalt rangem jrelvalve liidu vlispiiridel. Thendab ju sisepiiride kadumine, et kui isikud vljaspoolt
Euroopa Liitu on kord juba judnud liidu territooriomile, naudivad nad samasugust liikumisvabadust kui liidu kodanikud. Seetttu peab igal liikmesriigil olema piisavalt phjust usaldada teiste liikmesriikide poolt vlispiiridel teostatud kontrolli thusust ning vastavust koosklastatud nudmistele.

Kaupade vaba liikumise kindlustamine.

Tkete krvaldamine kaupade vabalt liikumiselt oli tenoliselt htse turu programmi dramaatilisemad saavutusi. Samal ajal on see valdkond, kus saavutatu nib olevat kige suuremas ohus. Niteks, kuigi ettevted le kogu Euroopa mnivad piirikontrillide krvaldamise arvelt saadud tulu, vivad mnedki neist tunda, et lisandunud paberit, mis ndsest langeb nende endi lgadele, vhemalt osaliselt kahandab uue ssteemi eelised.

Briti Tstusharude Fderatsiooni (CBI) poolt lbi viidud levaateuurimuse kohaselt kehtib eeleldu iseranis kibemaksu kogumise alal. Otsus lpetada piiriletuspunktides kontroll eksporditavetelt kaupadelt kibemaksu maksmise le on tunduvalt kiirendanud kaupade liikumist, samas tuleb nd ettevtetel enestel esitada vastav dokumentatsioon omaenese maa riiklikele kibemaksu koguvatele ametkondadele.

Analoogiline on olukord kauplemisstatistika puhul: andmed, mida siiani kogusid tolliametnikud piiril, peavad nd laekuma otse ettevtetelt, lhtudes nende kibest. Seejuures vivad aga nimetatud nudmise poolt ettevttele tekitatud nudmise halduskulud Euroopa Liidu piires riigiti oluliselt erineda.

Teenuste liikumisvabadus.

Teenuste sektor kujutab enndast suurimat tandjat kigis Euroopa Liidu maades. Hoolimata teenustesektori suurest osathtsusest edenes kompaniide vabadus ma teenuseid teistes Euroopa Liidu maades esialgu aeglaselt.
Niteks finantsteenuste alal juti htse turu poolt mratud thtajaks
1.jaanuar 1993 tieliku liberaliseerimisega valmis ainilt pangandusteenuste osas. Kindlustusteenuste alal tekkis htne turg 1.juuliks 1994 ning samasugune direktiiv investeerimisteenuste liberaliseerimise kohta justub alles 1.jaanuarist 1996.

1994.aasta kevadel veti vastu Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmrgiks on tagada hoiustajatele ja investeerijatele teatav miinimumkaitse rahvusvaheliste pankrottide korral nagu seda oli Rahvusvahelise Krediidi- ja Kommertspanga (BCCI) laineidlnud juhtum, kus tuhanded vikehoiustajad le kogu Euroopa oma raha kaotasid. Edaspidi on hoiustajatele sellistes olukorras garanteeritud kahjutasu kuni 20000 ECU ulatuses.

Kaugsideteenuste alal toimub liberaliseerimine kiire tempoga. Euroopa
Liit on ammu tunnustanud vajadust vabastatud ja konkurentsivimelise kaugsidesektori jrele niihsti selle sektori enese arengu huvides kui ka seeprast, et kaugside kujutab endast ht olulisemat osa kaasaegse majanduse infrastruktuuris. Krgekvaliteedilised ja thusad kaugsideteenused on keskse thendusega tristad paljudele teistele majandussektorile alates pangandusest ja tootmisest kuni transpordini.

Kapitali vaba liikumine.

Kapitali vaba liikumine oli htse turu nelja vabaduse hulgast esimene, mida nnestus ellu viia.

Teedrajav direktiiv, mis krvaldas igasuguse kontrolli kapitali liikumiselt, veti vastu aastal 1988. Sellele on jrgnenud terve rida direktiive, mis on liberliseerinud pangandus- ja finantsteenused. ks oluline element, mis veel puudub, on direktiiv selle kohta, kuidas maksustada hoiuseid. Nimetanud direktiivi vastuvtmist on siiani takistanud eriarvamused liikmesriikid vahel.

Tarbijakaitse.

Tnapeval on tootjail ja mjail lubatud turustada ksnes selliseid kaupu, mille ohutuse nad garanteerivad. See kehtib mitte ksneslaiatarbekaupade suhtes, vaid ka spetsiifiliste toodete puhul nagu niteks mitmesugused ohtlikud ained. Vga tpsed reeglid nuavad, et toodete mrgistustel oleks selgelt vljendatud riski olemus ning toodud kasutamisjuhised. Niteks annavad laiatarbekaupadek nagu pesupulbrid, lahustid, vrvid jne. Rakendatavad seitse smbolit vahetult visuaalselt edasi snumi ohu laadist ( plahvatusohtlik, kergestisttiv, sbiv, jne.).

Kirjeldatud raamistik kehtib Euroopa henduse tasemel. Sellest allpool vastutavad toodete jrelvalve eest ka liikmesriikide riiklikud organid, kes teostavad igapevast kontrolli tootmis- ning mmispaikades. Peaks aga ohtlik toode siiski lbi vrgu lipsama, peatab selle edasise liikumise henduse infovahetuse ja kiire hoiatuse ssteem. Liikmesriik, kes krvaldab turult toote, mis kujutab endast vahetut ohtu tarbijale, olgu see siis toidu- vi tstuskaup, peab sellest viibimata teatama Euroopa Komisjonile, mis seejrel alarmeerib teisi liikmesriike mne tunni jooksul, nii et viimastel on vimalik otsekohe vajalikud meetmed vtta.

Kultuuriprandi kaitse.

Algselt seadis Rooma lepingu paragrahv 36 tingimuseks, et liikmesriigid vivad keelustada vi piirata kunstilise, ajaloolise vi arheologilise vrtusega rahvusliku vara eksporti. Seda igust htse turu loomine ei krvaldanud ja tollikontrolli kaotamine sisepiiridel pole jtnud kunstiteoseid ilma thusast kaitsest, mida nd korraldatakse henduse tasandil. Nii niteks vidakse alates 1993. Aastast mnede kategooriate puhul nimetatud kaupadest nuda nende vljaviimiseks Euroopa Liidu piiridest eelnevat luba. See luba, mille vljastab tolliteenistus riigis, kus vastav kultuurivara iguspraselt asub, omab kehtivust kigis Euroopa
Liidu riikides. Peale selle, kultuurikaubad, mis ebaseaduslikult asuvad mnes liikmesriigis, tuleb teatud tingimustel tagastada liikmesriigile, kust nad algselt prinevad.

htse turu juhtimine.

Suurem osa htse turu sedusadlusest on esitatud direktiivide kujul. Need vetakse vastu Euroopa Liidu tasandil ning neis pstitatakse nudmised ja eesmrgid, mida peavad respekteerima kik liikmesriigid.

Nende jaoks, kes vastutavalt htse turu juhtimise eest, on olulisimaks lesandeks hoolitseda selle eest, et diriktiivid korrektselt transponeeritaks ning tide viidaks. Ebaige vi ebatielik transponeerimine vi koguni transponeerimise puudumine ning ebapiisavad tideviimisprotseduurid vivad viia selleni, et Euroopa igust rakendatakse erinevate liikmesriikide valitsuste poolt erinevalt. Sellest omakorda v- ivad esile kerkida uued, lisatakistused kaupade ja teenuste voole liikmesriikide vahel, niisiis olukord, mis on tpselt vastupidine htse turu poolt taotletavale.

Kindlustada, et direktiivid tepoolest transponeeritakse riiklikeks seadusteks, on muidugi eesktt liikmesriikide valitsuste lesanne. Aga
Euroopa Komisjonil lasub samuti vastutus tagada, et liikmesmaad tidaksid neile Euroopa iguse poolt pandud kohustusi. Komisjon peab seega teostama jrelvalvet transponeerimismeetmete le, kontrollimaks, et neid meetmeid tepoolest vetakse ning et nad vastavad ig direktiivi nudmistele.

Kas liikmesriik vib htsel turul rakendada autonoomset konkurentsipoliitikat?

htsel turul on kkide liikmesriikide ettevtetel igus kigis liikmesriikides ma oma tooteid, osta vajaminevaid kaupu ja teenuseid ning laiendada oma tegevust otseinvesteeringute teel.

Euroopa Liidus on volitusedra jagatud liidu enese ja liikmesriikide vahel selliselt, et liit hoolitseb ksimuste eest, mis olemuslikult vajavad kitlust liidu tasemel, sellal kui liikmesriigid teostavad oma vimu neil, kaugelt arvukamail, juhtudel, kus rahuldav lahendus on kergemini leitav liikmesriigi tasandil.

Hea nide sellise tjaotuse kohta on 1989. Aastal vastu vetud ettevtete hinemist reguleeriv mrus: selles eristatakse suuri, kogu hendust puudutavaid hinemisi, mille he teostab kontrolli Euroopa
Komisjon, ja hinemisi, millel on ksnes siseriiklik mju ning mille puhul jrelvalve on jetud vastava riigi pdevusse. Kirjeldatud tjaotusprintsiip ei piirdu hinemistega, vaid kehtib htse turu konkurentsipoliitika kohta tervikuna.

Mis puudub tarbijaisse, siis kaubad, mida nad ostavad, on tnapeval aina sagedamini prit teistest liikmesriikidest. Tulemuseks on suurem kaupade valik ning htlasi ettevtete jrjest kahanevad vimalused ra kasutada suuri hinnaerinavusi riikide vahel. Konkurents on ha enam hakanud letama riigipiire.

Keskonnakaitse.

htse turu tugevdamine ja keskonnakaitse ei ole omavahel olemuslikult vastuolus; vastupidi, need kaks tegevussuunda tiendavalt teineteist. Juba
htse Euroopa Akt 1987. Aastast deklareeris, et htse turu programmi lplik elluviimine on muuhulgas philisi vahendeid saavutamaks psikindlat, inflatsioonivaba ning samas keskkonnasbralikku majaduskasvu. Varasemat rhuasetust kiirele kasumile elukeskkonna allkigu arvel on asendamas uus lhenemisviis, mille kohaselt konkurents ja thusus loovad aluse psikindlale pikaajalisele majandusarengule niihsti Euroopa Liidu siseselt kui ka rahvusvahelises ulatuses.

Euroopa Liidu viies keskkonnakaitsealaste abinude plaan neb ette ttada vlja integreeritud lhenemisviis, tagamaks thusaimate meetodite rakendamine taotlustes leida psikindlam tee majandus- ja sotsiaalarenguks.
See on oluline mitte ksnes keskkonnakaitse seisukohalt, vaid ka htse turu enese eduks pikemaajalises perspektiivis. htsel turul on vimatu olla elujuline ilma psikindlate tstus-, energia-, transpordi- ja turismipoliitikateta, need aga omakorda saavad phineda ainult tervel.
Elukeskkonnal.

Paljud keskkonnakaitseksimused, nagu nitekss kliimamuutused, happevihmad ja kontroll heitmete le letavad riigipiire ning neid saab lahendada ainult ettevtete ja majandussektorite koosts, tarvitades erinevate poliitiliste suundmuste sulamit. Juba seetttu on nende ksimuste lahendamine kergeim htse turu raames.

htsest turust htse valuutani.

1.jaanuaril 1999 vtsid 11 Euroopa liikmesriiki kasutusele hise raha- euro. Rahvusvaluutad kaovad jrkjrgult kibelt ning nende asemele tuleb rahahik, mille kehtivispiirkond haarab kolmandiku Euroopast, peaaegu poole
Euroopa rahvustikust. Euro on rahvusvaheliste rahaturgude ks juhtivaid vringuid. o Majandus- ja rahaliidu kuuluvad riigid.

Vastavalt Euroopa lemkogu otsusele 1.juulist 1998 alustasid Euroopa
Liidu majandus- ja rahaliidu (Economic and Monetary Union- EMU) kolmandat faasi ehk hisraha kasutuselevttu Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia,
Hispaania, Portugal, Iirimaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Austria ja
Soome. o EMS ja ERM.

1978.aastal otsustas Euroopa lemkogu kivitada uue rahaliidu programmi, mille nimeks sai Euroopa Rahassteem (Europen Mmonetary System-
EMS). Selle osana kivitus 1979 aastal valuutkoridor, Vahetuskursi
Mehhanismi (Exchange-Rate Mechanism- ERM) nime all. o EMU programm kivitub.

Vastupidiselt Warneri plaani (selle plaani phjal kivitas Euroopa
hendust 1972.aastal esimese Euroopa riikide valuutakoridori. Baasvaluutaks oli USA dollar, millega lejnud henduse valuutad seoti kindla kursi phjal.) oli ERMi kivitamine edukas. See andis Euroopa hendusele julgust arendada rahaliidu loomise plaani edasi. 1986 aastal slmitud htse Euroopa
Aktiga kuulutati majandus- ja rahaliidu programm heks Euroopa henduste poliitiliseks prioriteediks. 1989 aastal esitas tollane Euroopa Komisjoni president Jacques Delors plaani, mis ngi ette juba konkreetse tegevuskava rahaliidu kivitamiseks. Samal aastal kinnitas Euroopa lemkogu selle plaani oma konverentsi Madriidis. Fikseeriti rahaliidu ettevalmistavad etapid:

1.etapp oli aastatel 1990-1993. Selle kigus tugevdati ERMi ssteemi ning kaotati liikmesriikides kehtinud piirangud kapitali vabale liikumisele, pangandustegevusele ning valuutade konverteerimisele.

2.etapp oli aastatel 1994-1998. Selle alguses alustas tegevust Euroopa
Rahainstituut (EMI). EMI lesandeks sai EMU kolmanda etappi ettevalmistamine, mis peamiselt thendas hooletsemist selle eest, et
Euroopa Liidu liikmesriikide rahanduslikud nitajad vastaksid konvergentsikriteeriumidele. 1997 aasta Amsterdami lepinguga leppisid
Euroopa Liidu liikmesriigid kokku, et kriteeriumide sisu ei pehmendata, st EMU aluseks ji konservatiivne raha- ja eelarvepoliitika. Euroopa
lemkogu kinnitas 1998.aastal need riigid, mis psesid EMU kolmandasse etappi ning klmutas nende valuutade kursid ECUga.

3.etapp algas 1.jaanuaril 1999. heteistkmnes EMU riigis hakkas elektroonilisel kujul kehtima hine arveldushik euro, mis asendas ECU.
1.jaanuaril 2002 saab eurost EMUs ainus maksevahend. Rahvusvaluutad kaovad kibelt. EMI asemel alustas 1999.aastal td Euroopa Keskpank (European
Central Bank- ECB) ja Euroopa Keskpankade Ssteem (European systems of
Central Banks- ESCB). o Euro.

1995.aastal otsustas Euroopa lemkogu, et Euroopa Liidu hisraha hakkab kandma nimet euro. Sellise nime valimiseks oli eelkige kolm phjust:

-euro smboliseerib Euroopa identiteeti;

-euro on lhike ja suureprane nimetus rahale, mida hakkavad kasutema keeleliselt vga erinevad rahvad;

-euro thendus on kigis keeltes sama. Selle nimetuse kasutamist ei takista ajaloolis-poliitilised traditsioonid ning kultuurilised vi religioossed eriprad.

Kokkuvtte.

htne turg ei kujuta endast pelgalt hte sammu teel tieliku majandus- ja valuutaliiduni. Ta peab htlasi titma liidu jaoks arku rolli ajal, mis see valmistub kaheks uueks vljakutseks, millele tuleb vastata enne 2000. aastat. Pevakorda tulevad sellised olulised ksimused nagu laialdased insitutsionaalsed reformid, lepingu laiendamine hlmamaks riigikaitse valdkonda ja Euroopa Liidu demokraatlike struktuuride tugevdamine. Teine vljakutse seisneb Euroopa Liidu uues laiendamises.

LISA

Jah htsele turule.

Enam kui pooled eurooplastest (54%) tunnevad end prast Euroopa htse turu kehtestamist 1.jaanuaaril 1993 olevat vga/snagi lootusrikkad.
Umbes 35% on vga/kllaltki murelikud ja 11%-l ei ole mingi seisukohta.
Kige optimistlikumad on hollandlased (70% vga/snagi lootusrikkad), iirlased (69%), kreeklased (64%) ja taanlased (61%). Neile jrgnevad itaallased ja belglased (57%), portugallased (54%), hipaanlased ja britid
(53%), sakslased (51%) ja prantslased (47%).

Toodud arvud on saanud 12 liikmesriigis 1994.a. kevadel lbi viidud avaliku arvamuse ksitlusel.

-----------------------
[pic]


...
20072016 !by | contextus@mail.ru