Реферат: Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas

SISUKORD:
L?hikokkuv?te
Sissejuhatus
I Metoodika kirjeldus
II Tulemused
2.1. Arvuti kasutamine ?ldse
2.1.1. ?le?ldine kasutamine
2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus
2.1.3. Arvuti kasutusaeg
2.1.4. Arvuti kasutuskoht
2.1.5. Arvuti mittekasutajad
2.2 Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus
2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet
2.2.2. Arvuti kodus
2.3. Arvuti kasutamisp?hjused
2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel
2.3.2. Interneti kasutamine
2.3.3. E-maili kasutamine
2.4. M?rks?nade teadmine
2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel
L?HIKOKKUV?TE
L?htuvalt Balti meediateabe AS poolt l?biviidud esinduslikust uuringust Eesti 15-74aastaste elanike hulgas on kolmandik (33%) Eesti elanikke kasutanud kunagi oma elus arvutit.
•15-19aastastest on arvutit kasutanud kolm neljandikku. Samas nende vanematest on seda teinud ainult iga viies ehk ?le kolme korra v?hem. P?evas kasutab arvutit keskmiselt 116 tuhat inimest ehk 10,5% 15-74aastastest Eesti elanikest ja nad veedavad arvuti ees ligi kolm tundi.
•Arvuti suurkasutajaid - inimesi, kes kasutavad arvutit viiel v?i enamal p?eval n?dalas, on Eestis 108 tuhat ning neid saab iseloomustada j?rgmiste tunnustega 20-49aastased, k?rgharidusega ja heal j?rjel olevad inimesed.
•Endiselt on peamiseks arvuti kasutuskohaks oma t??koht, millele j?rgneb kool ja kodu. K?llatki t?htis on ka arvuti kasutamiskohana s?prade ja tuttavate kodu. M?rkimist v??rib kooli osat?htsus arvuti kasutuskohana vaesemate ja maa-elanike hulgas.
•Arvuti mittekasutajatest plaanib 13% j?rgmise 12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata, mis v?ib suurendada arvuti kasutajate arvu veerandi v?rra.
•Arvuti kasutamise v?imalus kodus on 11% inimestest, neist alla poole on seda ka teinud. J?rgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inmestest kas ise v?i keegi pereliikmetest osta arvutit.
•Peamiseks p?hjuseks, miks arvutit kasutatakse on tekstit??tlusprogrammide kasutamine, millele j?rgnevad arvutim?ngude m?ngimine. 69 tuhat ehk 6% Eesti 15-74aastast elanikku on kasutanud viimase kuue kuu jooksul internetti. Ainult 1% elanikest on kodus interneti ?hendusega arvuti. M?rkimist v??rib, et Eesti interneti kasutajate hulgas sarnaneb naiste osakaal (38%) USA ja Suurbritannia vastavale n?itajale. Samas on internet siiski paljuski nooremate inimeste p?rusmaa - 89% Eesti interneti kasutajatest on vanuses 15-39 aastat. Peamiseks interneti kasutamise p?hjuseks oli informatsiooni otsimine.
•E-maili suurt potentsiaali on m?rkinud mitmed uurijad. Eestis on saanud v?i saatnud e-maili 5% elanikest.
•Teemaga seotud m?rks?nadest teatakse k?ige paremini s?na "Internet", millest enne intervjuud oli kuulnud 74% k?igist vastajatest.
•Erinevatest v?idetest, millega m??deti erinevaid hoiakuid ja hirme, mis vastajatel arvutite ja nendega suhtlemise kohta on, p?lvis k?ige suurema ?ksmeele internetipunktide idee (81% n?us ideega). 73% vastajatest n?ustus sellega, et arvuti j??b t?nu oma hinnale rikkamate inimeste p?rusmaaks. V?rdselt 62% oli n?us v?idetega "Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel" (ei olnud n?us 16%) ja "Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et teha t??asju" (ei olnud n?us 30%). K?ige v?iksem oli n?ustujate ja mitten?ustujate osakaal m?nev?rra provotseeriva v?ite, et internetiga samav??rse info saab k?tte ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel (46% n?us ja 34% ei olnud n?us).
SISSEJUHATUS
Ajavahemikul 13.- 19. veebruar 1997 viis Balti Meediateabe AS - Baltic Media Facts EMORi Omnibuss-uuringu raames l?bi uuringu "Arvutite ja interneti kasutamisest Eesti elanike hulgas".
Antud uuring on plaanitud alustama laiemat samateemalist uuringuprojekti. Arvutid ja nendega seotud tooted ja teenused on viimase aastak?mne jooksul olnud ?ks enim arenenud majandusharu. Areng on olnud m?rkimisv??rne nii majandusharu rahalises v??rtuses kui ka riistvara ja tarkvara ?le?ldise arengu ning kasutajate seisukohalt. Eestile ei kuulu k?ll selles arengus juhtpositsioon, kuid uhkusega v?ime tunnistada, et Eesti ei s?rgi ka kogu ?lej??nud maailma sabas vaid p?rib julgelt infomaailma 'suurte' hulka. Viimasel ajal palju jutuks olnud "Tiigrih?ppe" projekt on mitmeidki huvir?hmi Eestis sundinud t?sisemalt anal??sima hetkeolukorda, et m?ista, milliselt platvormilt me arenema hakkame v?i ?igemini, milline on hetkeseis protsessi puhul, mis toimub otsustajatest s?ltumatult, ja kuiv?rd ning mis suunas oleks neid 'h?ppajaid' vaja suunata. Antud uuringu esmane eesm?rk ongi anda l?bil?ige veebruaris 1997 Eesti ?hiskonnas eksisteerinud olukorrast arvutite kasutamisest, omamisest, tarbimisest ning v?imalike hirmude ja ohtude selgitamine 'teise kirjaoskuse' suhtes.
Uuring viidi l?bi Eesti Rahvusraamatukogu finantsilisel toel (UNDP Eesti projekt). V?imaldamaks ?hiskonnale oluliste andmete laialdasemat kasutamist ja eneseanal??si teostamist, siis on antud uuring lisaks paberkujul t?isaruandele ja l?hikokkuv?ttele leitav ka Interneti kodulehek?ljelt http://www.bmf.ee/internet.html . Uuringu tulemuste omandi?igus kuulub Balti Meediateabe ASile.
Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas on esitatud uuringu tulemused nii graafiliselt kui ka kommenteeritult.
Paberaruande lisas on esitatud k?simustik (nii eesti kui ka vene keeles) ja tabelaruanne.
METOODIKA KIRJELDUS
Valim ja k?sitlus
Uuring viidi l?bi personaalintervjuusid (face-to-face interviews) kasutades. K?sitlust??s osales 87 spetsiaalse ettevalmistuse saanud AS EMORi k?sitlejat. Valimi koostamise aluseks v?eti Eesti Statistikaameti arvestuslikud rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 1996. Valimi koostamise meetod oli kihistatud kaheastmeline juhuvalim. V?ljav?te on esinduslik Eesti 15-74aastaste elanike l?ikes, kelle arv on seisuga 1. jaanuar 1996 1108167.
K?sitlus plaaniti viia l?bi 1000 vastaja hulgas. Intervjuusid teostati 996. Uuringu esinduslikkuse tagamiseks kasutati kaalumist.
Uuringu tulemuste esitluses on sagedamini kasutatud soo, vanuse, rahvuse ja asulat??bi l?ikeid.
Andmet??tlus
Andmete t??tlemisel kasutati andmeanal??siprogrammi ODIN.
Andmetabelite uurimisel ja tulemustest j?relduste tegemisel tuleb arvestada valimi veaga. Oleme andnud vea piirid 95% t?en?osusega, arvestades koguvalimi ja sagedamini esinevate alar?hmade arvulist suurust.
Teostajad
Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:
Tellijapoolsed kontaktisikud: Mihhail Ottmaa, Linnar Viik
Uuringu kava ja aruande koostamine: Margo Veskim?gi
Valimi koostamine: Helje Proosa
K?sitlust?? koordineerimine: Marge Vainre
Andmesisestus: Marit Talivee
Tabelt??tlus: Karin Laur
Graafilised t??d: Garry Ingel
T?lkimine (ankeet vene keelde): Tatjana Krieger
T?lkimine (aruanne inglise keelde): Margo Veskim?gi, Karin Laur
II TULEMUSED
2.1. Arvuti kasutamine ?ldse
Arvutid, mis 15 aastat tagasi olid suured, aastak?mneid varem hiigelsuured nii pindalalt kui ka ruumalalt ning valdavalt v?heste spetsialistide p?rusmaa, kes suutsid nendega t??tada, on muutunud t?naseks tarvitatavaks suurele hulgale inimestele ning arvutite arendajate eesm?rk on viia arvuti v?i see mis arvutist alles j??b iga?he koju ning v?rdustada arvuti telefoni, raadio v?i teleriga.
2.1.1. ?le?ldine kasutamine
Ligi kolmandik (33%) Eesti 15-74aastastest elanikest on kasutanud oma elus personaalarvutit, kompuutrit.

Teistest enam on kasutanud noored inimesed vanuses 15-19 aastat. Kui kolm neljandikku neist on kasutanud oma elus arvutit, siis nende vanematest on seda teinud iga viies ja vanavanematest iga kahek?mnes.
Mehed on kasutanud naistest arvutit enam (35% vs 31%). Eestlastel on olnud arvutitega rohkem kokkupuuteid kui mitte-eestlastel (36% vs 27%). Rahvus-sugu-vanus gruppidest on enim arvutit kasutanud oma elus noored (15-29aastased) eestlased (74%), noored mitte-eestlased (58%), noored eestlannad (57%) ja noored mitte-eestlannad (55%). K?ige v?hem 50aastased ja vanemad mitte-eestlannad (5%).
Kuna noored on kasutanud arvutit enim pole ka ?llatus, et erineva tegevusaladega inimestest on arvutit enim kasutanud ?ppurid (80%). Ise endale t??andjatest on arvutit kasutanud 61% ja spetsialistidest 56%. Reat??tajatest on arvutit kasutanud 20% ja pension?ridest 4%.
K?rgharidusega inimestest on arvutit kasutanud ?le poole (57%). Alla keskharidusega inimestest on seda teinud alla veerandi (22%). Inimestest, kes kuuluvad rikkamasse elanikkonnakihti (?le 2000 krooni sissetulek pereliikme kohta), on arvutit kasutanud 58%. Madalaim on see n?itaja 1001-2000 krooni pereliikme kohta teenivate inimeste hulgas (26%). Linnaelanikest on arvutit kasutanud 36% ja maa-elanikest 25%.
2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus
Kui Eestis on 15-74aastaste hulgas 746 tuhat inimest (67%), kes pole kunagi arvutit kasutanud, siis kasutajad 363 tuhat jagunevad omakorda allj?rgnevalt:
* 84 tuhat (8% k?igist vastajatest, 23% arvutit ?ldse kasutanutest) on k?ll kasutanud arvutit, kuid teinud seda viimati enam kui 6 kuud tagasi
* 53 tuhat (5% k?igist vastjatest, 15% arvuti ?ldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuue kuu jooksul, kuid viimati rohkem kui kuu aega tagasi
* 27 tuhat (3% k?igist vastajatest, 7% arvutit ?ldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuu aja jooksul, kuid viimati rohkem kui n?dala aega tagasi
* 198 tuhat (18% k?igist vastajatest, 55% arvutit ?ldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase n?dala jooksul
Arvutit v?hemalt kord n?dalas kasutanud jagunevad vastavalt kasutatud p?evade arvule:
* 39 tuhat (4% k?igist vastajatest, 20% arvutit n?dala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit ?hel p?eval n?dalas
* 49 tuhat (5% k?igist vastajatest, 25% arvutit n?dala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit kahel-neljal p?eval n?dalas
* 62 tuhat (6% k?igist vastajatest, 31% arvutit n?dala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit viiel p?eval n?dalas
* 47 tuhat (4% k?igist vastajatest, 24% arvutit n?dala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit kuuel-seitsmel p?eval n?dalas
* 278 tuhat inimest vanuses 15-74 aastat v?ib nimetada Eestis arvuti kasutajateks (kasutanud arvutit v?hemalt kord kuue kuu jooksul), kellest sagedasi kasutajaid (heavy user) on 108 tuhat. Nad kasutavad arvutit viiel v?i enamal p?eval n?dalas;
Keskmise aktiivsusega kasutajaid (medium user) on 89 tuhat. Nad kasutavad arvutit 1-4 p?eval n?dalas;
V?hese aktiivusega tarbijaid (light user) 82 tuhat, kes kasutasid arvutit v?hemalt kord 6 kuu jooksul kui v?hem kui kord n?dalas.
Arvuti sagedastest kasutajatest (heavy user) on 83% 20-49aastased, 48% k?rgharidusega, 67% juhid, spetsialistid v?i iseendale t??andjad, 38% on sissetulek pereliikme kohta ?le 2000 krooni. Joonisel on m?rgitud sihtr?hmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisest enam, rohelisega ja sihtr?hmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisest v?hem, punasega. Sihtr?hmade puhul, kus antud sihtr?hma osakaal on samalaadne Eesti keskmisega, on kasutatud sinist graafiku tulba v?rvina..
Keskmise aktiivsusega (medium user) arvutikasutajaid iseloomustab nende vanus. 44% neist on 15-19aastased.
Arvuti v?ikese aktiivsusega kasutajate hulgas on arvuti kasutajatest enam naisi ja mitte-eestlasi. L?htudes vastustest k?simustele arvuti viimati kasutamise kohta ning kasutussageduse kohta selgub, et Eestis kasutab keskmiselt p?evas arvutit 116 tuhat inimest ehk 10.5% 15-74aastastest inimestest.
2.1.3. Arvuti kasutusaeg
Arvuti sagedane kasutaja istus arvuti ekraani taga viimasel kasutusp?eval kokku ?le kolme tunni (190 minutit). Arvuti keskmise aktiivsusega kasutajad kasutasid arvutit viimati keskmiselt veidi alla 2 ja poole tunni p?evas (140 minutit). Neist, kes arvuti taga viimase n?dala jooksul polnud istunud, kasutas arvutit viimati keskmiselt 1 tund ja 45 minutit (108 minutit). Keskmine p?eval arvutit kasutav inimene t??tab, kirjutab, m?ngib v?i teeb midagi muud arvutis 177 minutit p?eva kohta.
Nende, kes kasutasid viimasel p?eval ?le 3 tunni arvutit, hulgas on enam 30-49aastaseid, spetsialiste ja kontoriametnikke.
2.1.4. Arvuti kasutuskoht
K?igist arvutit 6 kuu jooksul kasutanutest on
* 54% kasutanud arvutit oma t??kohal,
* 24% koolis,
* 20% kodus,
* 22% s?prade ja tuttavate kodus,
* 6% teiste pereliikmete t?? juures,
* 12% s?prade, tuttavate t?? juures,
* 1% mujal.
* 71% arvuti kasutajatest on ainult ?ks koht, kus nad arvutit on viimase 6 kuu jooksul kasutanud, 20% on taolisi kohti kaks ja 8% kolm v?i enam.
Viimase n?dala jooksul on kasutanud t??koha arvutit 41% arvuti kasutajatest. Arvutit koolis on kasutanud 16%, kodus 15%, s?prade tuttavate kodus 6% arvuti kasutajatest. K?igist, kes viimase n?dala jooksul arvutit kodus on kasutanud (43 tuhat inimest) on ?les kahe kolmandiku (68%) mehed ja 87% eestlasi.
K?igist, kes arvutit viimase 6 kuu jooksul on kasutanud, on ligi pooltel peamiseks arvuti kasutuskohaks oma t??koht (45%), millele j?rgnevad kool 17% ja kodu 11%. 8% on arvuti peamiseks kasutuskohaks s?prade, tuttavate kodu, 13% ei oska taolist kohta ?elda ning ?lej??nutel on mingi muu koht. Kui inimesel on mitu kasutuskohta, siis peab ta peamiseks 51% juhtudel oma t??kohta, 18% kodu, 9% kooli, 22% muid kasutuskohti.
T??koht on peamine arvuti kasutuskoht k?igile, kes t??tavad (va reat??tajad), 30-39aastastele, k?rgharidusega inimestele. Koolis kasutavad arvutit peamiselt ?ppurid ning keskmisest enam v?iksema sissetulekuga peredest ning maa-asulates arvutikasutajad st kool on k?llaltki t?htsal positsioonil vaesematest peredest p?rit laste ja noorukite jaoks esmase arvutialase kirjaoskuse andjana. Sama kehtib ka maal elavate noorte puhul.

2.1.5. Arvuti mittekasutajad
Et kaks kolmandikku Eesti elanikest ei ole kunagi arvutit kasutanud, siis on k?llaltki t?htis, mida nemad arvuti kasutamisest arvavad. 4% inimestest, kes kunagi pole arvutit kasutanud, plaanib kindlasti j?rgmise 12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata. Neile lisandub veel 9% neid, kes v?ib-olla hakkavad kasutama. ?le kahe kolmandiku (68%) ei plaani kindlasti arvutit kasutama hakata. Olemasolevale ligi 300 tuhandele arvuti kasutajatele v?ib lisanduda j?rgmise 12 kuu jooksul umbes 90 tuhat inimest.
41% 15-19aastastest, kes veel arvutit ei kasuta, plaanib seda teha j?rgmise 12 kuu jooksul. Sama plaanib 21% 20-39aastastest, 17% 40-49aastastest ning 16% suurlinnades elavatest inimestest, kuid ainult 1% 60-74aastastest.
2.2. Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus
2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet
K?sides vastajatel iseloomustust oma peamiselt kasutatavale arvutile v?is ?igustatult tekkida k?simus, kas kasutatud terminid olid arusaadavad. Kuna k?ik arvutit iseloomustavad s?nad olid toodud kirjalikult kaardil, mis esitati vastjale, siis oli v?imalikult minimiseeritud k?sitleja roll (h??ldamine jne.). K?igist, kes nimetasid, kus on nende peamine kasutuskoht arvuti kasutamisel, ei leidnud ainult 5% ?htegi iseloomustajat, mis sobiks tema peamise arvutiga. ?lej??nute vastustest selgus peamiste arvutite varustatus erinevate iseloomustajatega. Nende puhul, kes kasutasid arvutit peamiselt kodus on toodud koduse arvuti andmed. Loomulikult ei ole tegemist spetsialistidega nii, et saadud protsente tuleb kindlasti v?tta reservatsiooniga.
K?igist kes nimetasid, et neil on peamine arvuti ja kes kirjeldasid seda arvutit 83% juhtudest oli arvutiga kaasas hiir, 43% CD-ROM, 39% modem, 10% joystick ja 24% helikaart. ?le veerandi vastajate arvutid on lokaalv?rgus (30%) v?i ?hendatud Internetti (27%).
K?igist inimestest, kes kasutavad oma t??kohal arvutit on 47% selle arvuti peamine kasutaja, 53% ei ole. Juhtide hulgas on taoliste inimeste osakaal t?pselt pooleks, kontoriametnike hulgas on jaotus 52%/48%, st, et sageli v?ib oma t??kohal arvuti juurde p??semine paljudel t??tavatel inimestel j??da selle taha, et keegi teine on seal juba ees ja teeb midagi.
2.2.2. Arvuti kodus
7% 15-74aastastest elanikest on kodus tavaline personaalarvuti, 2% on isiklik kaasaskantav arvuti (laptop, notebook) ja 3% on kodus ka printer. Lisaks saab 3% ise v?i keegi pereliige kasutada t??koha kaasaskantavat arvutit. Arvuti kasutamise v?imalus kodus on 11% inimestest. Nendest, kellel on v?imalik arvutit kodus kasutada on alla poole (46%) seda kodus ka kasutanud. 1997 Consumer Technology Index andis tulemuseks, et 40 miljonit USA 92 miljonist leibkonnast omab kodus arvutit (43%), mis on arvatavasti ?ks k?rgemaid n?itajaid maailmas.
Nendel, kellel on kodus tavaline personaalarvuti v?i isiklik kaasaskantav arvuti, paluti iseloomustada seda arvutit. 77% juhtudest on sellel arvutil hiir, 38% CD-ROM, 32% modem, 19% joystick ja 28% helikaart. ?le k?mnendiku kodus olevatest arvutitest on ?hendatud Internetti (13%). Ka antud juhul tuleb olla ettevaatlik nende andmete anal??simisel, sest ?le poolte ei kasuta ise seda arvutit ning osa neist omakorda ei kasuta arvutit ?ldse.
J?rgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inimestest kas ise v?i plaanib keegi nende pereliikmetest osta koju personaalarvutit. Neist, kellel on kodus tavaline personaalarvuti v?i isiklik kaasaskantav arvuti, plaanib seda teha 14%. Neist, kelle sissetulek on 2000 krooni v?i v?hem pereliikme kohta, plaanib personaalarvutit muretseda 6%, siis ?le 2000 kroonise sissetulekuga pereliikme kohta kavatseb j?rgneva 12 kuu jooksul arvutit muretseda 13%.
2.3. Arvuti kasutamisp?hjused
2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel
69% arvuti kasutajatest on viimase kuue kuu jooksul kasutanud tekstit??tlusprogramme, 64% on m?nginud arvutim?nge, 43% on kasutanud tabelarvutust. Veerand arvutikasutajatest on t??tanud raamatupidamisprogrammidega v?i lugenud Internetis kodulehek?lgi. 18% arvutikasutajatest on saatnud v?i saanud e-maili.
Viimase 7 p?eva jooksul on tekstit??tlusprogramme kasutanud 41%, arvutim?nge m?nginud 31%. Interneti kodulehek?lgi on viimase n?dala jooksul lugenud 12% arvutikasutajatest ehk 34 tuhat inimest.
Kui paluti arvutikasutajatel nimetada kolm peamist tegevust, mida ta arvutiga teeb, siis 56% mainis tekstit??tlust, 39% arvutim?ngude m?ngimist ja 30% tabelarvutust. 12% arvutikasutajatest on ?heks peamiseks tegevuseks internetis kodulehek?lgede lugemine.

Naiste jaoks on meestest t?htsamaks ainult raamatupidamisprogrammide kasutamine. Mitte-eestlastele on eestlastest t?htsamaks programmeerimine ja t?? raamatupidamisprogrammidega.
2.3.2. Interneti kasutamine
69 tuhat inimest ehk 25% arvuti kasutajatest ehk 6% k?igist 15-74aastastest Eesti elanikest. V?rrelduna 1996. aasta s?gisega on Interneti kasutajate arv kasvanud 4 kuuga 27%! V?rdluseks v?ib mainida, et Nua Internet Surveys andmetel oli novembris 1996 interneti kasutajateks 1,5% Itaalia elanikest. Hiinas kasvas interneti kasutajate arv 100000ni 1996 aasta l?puks. Detsembris 1996 oli 20% Austraalia linnaelanikest ja 17% Uus-Meremaa 10aastastest ja vanematest elanikest oli v?imalik internetti kasutada. USA ja Kanada 16aastastest ja vanematest inimestest oli m?rtsis-aprillis 1996 CommerceNet/Nielsen poolt korraldatud uuringu andmetel 24% v?imalik kasutada internetti, 17% oli kasutanud internetti viimase 6 kuu jooksul ja 12% viimase n?dala jooksul.
Interneti n?dalane katvus on 12% arvuti kasutajatest ehk 49% k?igist interneti kasutajatest vaatas internetis kodulehek?lgi viimase n?dala jooksul. M?rkimist v??rib ka, et ainult 1% Eesti elanikest on kodus arvuti, millel on interneti ?hendus.
Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti interneti kasutajate jaotus soo l?ikes palju ?htlasem. Kui Eesti interneti kasutajatest on mehi 62%, siis Ungari ja Jaapani puhul oli viimaste uuringute p?hjal selleks protsendiks 90%. V?rrelduna 1996 kevadega on olukord veidi muutunud, siis oli 72% interneti kasutajatest mehed. Samalaadne tendents avaldub ka teiste riikide puhul. USAs oli juunis 1996 l?htuvalt uuringust GVU WWW Fifth Survey 32% interneti kasutajatest naised. Samal ajal oli Euroopas naiste osakaal 15%. Novembris 1996 olid Kanada Quebeci provintsi interneti kasutajatest naised RISQ uuringu alusel 18%.
Sarnaselt teiste riikidega on interneti kasutamine enam levinud nooremate inimeste hulgas. 46% Interneti kasutajatest Eestis on vanuses 20-29 aastat, 89% 15-39 aastat. Interneti kasutajate keskmine vanus on 29 aastat. USAs oli see 35 aastat detsembris 1996, Euroopas on kasutajad m?nev?rra nooremad 29 aastat.
Interneti kasutajate hulgast koorub v?lja kaks suurt gruppi: ?hed, kes on juba ?le 1,5 aasta kodulehek?lgi lugenud (25%) ja teised, kes on t?elised uustulnukad (36% on internetis surfanud maksimaalselt 3 kuud). 21% interneti kasutajatest m?rkis, et nad vaatasid internetis kodulehek?lgi esimest korda viimase kuu aja jooksul.
Kui interneti viimane kasutusp?ev ja arvutikasutamissagedus on samalaadses seoses kui arvutikasutamise puhul, siis v?ib oletada, et 3.5% Eesti elanikest kasutab keskmisel p?eval internetti.
Kui interneti kasutajatel paluti nimetada peamised p?hjused interneti kasutamiseks, siis kaks kolmandikku m?rkis huvi mingi teema vastu. ?le poolte puhul oli p?hjusteks ka t?? jaoks vajaliku info otsimine (56%) ja meelelahutus (53%). T?htsuselt neljandana tuli isikliku elu jaoks vajaliku info otsimine (47%). Baruch College-Harris Poll poolt korraldatud k?sitluse p?hjal otsis 82% USA interneti kasutajatest informatsiooni ning 75% oli p?hjus seotud haridusega. V?rdluseks v?ib tuua Jaapani interneti kasutajate p?hjused: 45% otsisid infot toodetest, 35% otsisid t??ga seotud informatsiooni ja 31% otsis erootilist infot. Meie oma uuringus viimase teema kohta otse ei k?sinud, kuid andmed Eesti otsingumootoritest ja kasutus(log)failidest n?itavad, et erootikal teemana on oma tarbijaskond ka Eestis olemas.
Et interneti kasutajate hulk on esindusliku uuringule vastajate hulgas v?ike, siis piirdusime hetkel ainult m?ne ?ldk?simusega. Samas on v?ga t?htis antud uuringuprojekti j?tkamisel ka interneti kasutajate t?psem uurimine, kusjuures esinduslik valim peaks olema v?hemalt 200-300 vastajat.
2.3.3. E-maili kasutamine
E-maile on saanud v?i saatnud viimase 6 kuu jooksul 51 tuhat Eesti elanikku ehk 18% k?igist arvuti kasutajatest ehk 5% Eesti elanikest. Kui aasta tagasi oli e-maili kasutajaid rohkem kui internetis surfajaid, siis praeguseks on kaalukauss langenud internetis surfajate kasuks. Samas on e-maili teel suhtlemisel v?ga suur potentsiaal. Forrester Research ennustab, et 2001 kasutab 50% USA elanikest e-maili. Praegu on e-maili kasutajaid USAs 15% elanikkonnast.
K?igilt, kes on saatnud viimase 6 kuu jooksul e-maili k?siti nende e-maili aadressi t??bi kohta. 37% neist on oma isiklik e-maili aadress, 43% kasutab asutuse, firma ?ldist e-maili, 8% kasutab m?ne teise inimese isiklikku aadressi, 2% on mingi muu variant ja 10% e-maili kasutajatest ei osanud selle kohta midagi ?elda.
2.4. M?rks?nade teadmine
Et nii arvuti kasutajad kui ka mitte-kasutajad on traditsioonilise meedia tarbijad, kus kasutatakse erinevaid m?rks?nu arvuti- ja "uue meedia"-alase info edastamiseks. P?ris antud teema alguses esitati vastajale kaart, millel oli toodud erinevad s?nad, mille puhul paluti inimesel ?elda, milliseid nendest s?nadest oli ta kuulnud enne t?nast intervjuud. Neli s?na, mille tundmist me antud aruandes anal??sime on Internet, World Wide Web, elektrooniline post (e-mail) ja projekt "Tiigrih?pe".
S?na "Internet" teadis ligi kolm neljandikku (74%) k?igist vastajatest. Eestlaste hulgas ulatus see 85%, mitte-eestlaste veidi ?le poole (55%). S?na teavad paremini nooremad ja k?rgema haridusega inimesed, samas 50-74aastastest mitte-eestlannadest teab seda s?na ainult 27%.
Teised s?nad on veidi raskemad. S?na "elektrooniline post (e-mail)" oli kuulnud ainult 40%, "Tiigrih?ppe" projektist 35% ja keerulist ingliskeelset s?na "World Wide Web" ainult 12%. S?nu "elektroonilise post" ja "world wide web" teadsid enam samad r?hmad, mis "Interneti" puhul: noored, rikkamad, haritumad ja mehed. "Tiigrih?ppe" projekt on k?llaltki selgelt teatud eestikeelsele elanikkonnale. 50% eestlastest ja ainult 8% mitte-eestlastest oli sellest enne seda intervjuud kuulnud. Erinevad vanuser?hmad teavad "Tiigrih?pet" k?llaltki sarnaselt. K?rgharidusega inimeste hulgas on "Tiigrih?ppe" projektist teadjaid 56%.
V?rdluseks on v?imalik tuua oktoobris 1996 l?biviidud Advertising Age/Market Facts uuringu USA elanikkonna hulgas, kus selgus, et sel ajal teadis s?na "internet" 94% ja "World Wide Web" 82%. Aasta varem olid vastavad protsendid 82% ja 45%. Uus-Meremaa elanikest oli ainult iga viies kuulnud s?nast "Internet".
2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel
Vaatlemaks v?imalikke arengutendentse ajalisel skaalal ning m?istmaks hirme, mis v?ivad inimest kammistada arvutite ja interneti kasutamisel esitati vastajale 12 erinevat v?idet, mis k?sitlesid teatavat arvutitega seotud hirmu, ohtu v?i hoiakut ning vastajal paluti hinnata, kas ta on selle v?itega t?iesti n?us, ?ldiselt n?us, ?ldiselt ei ole n?us v?i ei ole ?ldse n?us. Allj?rgnevalt vaatleme v?idetele antud vastuseid l?hemalt.
Esmalt kammitseb inimest loomulikult personaalne, ?ksikindiviidist tulenev hirm arvuti kui masina ees. M?istmaks inimeste hoiakuid ja hirme antud k?simuses, kasutasime kahte v?idet, millest esimene oli s?nastatud: "Arvutite kasutuselev?tt on piiratud, sest paljudel inimestel on hirm arvutite ees" ja teine "Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel".
Teiste ?hiskonnaliimete v?imaliku hirmuga arvutite ees n?ustus 28% k?igist vastanuist, sellega ei olnud n?us 54% k?igist vastanuist. Teistest enam n?ustusid selle v?itega arvuti heavy user'id (35%) ja need, kes pole arvutit kasutanud, kuid kavatsevad seda l?hema 12 kuu jooksul teha (41%).
62% vastanuist n?ustus v?itega, et neil pole personaalselt mingit hirmu arvuti kasutamise ees. 16% vaidles sellele vastu. Arvuti kasutajate hulgas oli see protsent 90%. Huvitav on m?rkida, et ka arvutit mitte kasutajatest ja seda mitte plaanijatest 46% leiab, et neil pole mingit hirmu arvuti kasutamisel. Enim tunnistavad oma hirmu need, kes pole seni kasutanud, kuid plaanivad seda teha j?rgmise 12 kuu jooksul (23% ei olnud n?us v?itega).
Vaadeldes nende v?idete omavahelisi koosm?jusid, siis k?ige enam oli inimesi, kes leidsid, et nii teistel inimestel kui ka temal endal ei ole hirmu arvutite ees (41%). 15% vastajatest arvas, et teistel inimeste arvutihirm on takistuseks, kuid temal endal mingit hirmu ei ole. 11% ei osanud ei ?he ega teise variandi puhul oma hoiakut v?ljendada.
Kultuurilisi hirme otsustasime m??ta kahe vastandliku v?itega, millest esimene k?las "Inglise keele laialdane kasutamine peamise arvutitega seotud keelena on ohuks eesti keelele" ja teine "Interneti laiem kasutamine m?jub soodsalt meie kultuurile".
K?igist vastanuist 57% leiab, et inglise keele kasutamine peamise arvutialase keelena ei ole ohuks eesti keelele ja 27% on selle v?itega n?us. Et internet on kasulik meie kultuurile leiab 58% ja sellega ei ole n?us 15% vastanuist.
?igist vastanuist 38% ei olnud n?us sellega, et inglise keel on ohuks eesti keelele ja olid n?us, et internet on soodsa m?juga eesti kultuurile. 16% oli neid, kes n?ustusid nii sellega, et inglise keel ohustab eesti keelt kui ka sellega, et internet avaldab soodust m?ju meie kultuurile. 12% oli neid, kes ei osanud ei ?he ega teise v?ite puhul seisukohta v?tta.
Hoiakuid, mis olid seotud avatusega, m??tsime kahe v?ite abil "Riigi- ja omavalitsused peaksid enda t??d puudutava informatsiooni avalikustama ka interneti kaudu" ja "Avalikes kohtades (raamatukogud, kultuurimajad) peaksid olema internetiga ?hendatud arvutid, mida oleks v?imalik tasuta kasutada". Sellega, et valitsusorganid peavad oma t?? kohta info avaldama ka interneti kaudu n?ustus 56% vastanuist, selle vastu oli 16%. Internetipunktide ideel oli toetajaid 81% ja vastaseid ainult 6%.
K?igist vastajatest 51% oli n?us m?lema v?itega. 16% toetasid internetipunktide ideed, kuid ei omanud suhtumist valitsusorganite t?? avalikustamise kohta interneti kaudu.
M?istmaks suhtumisi, mis on seotud arvutite k?ttesaadavusega, kasutasime samuti kahte v?idet "Peagi on loomulik, et enamikes kodudes on olemas arvuti" ja "Arvuti j??b t?nu oma hinnale ainult rikkamate inimeste p?rusmaaks". Kui 54% vastajatest oli n?us, et peagi on enamikes kodudes arvuti, siis ?le kolmandiku (35%) ei n?ustunud sellega. M?ni v?ide hiljem n?ustus 73% inimestest, et arvuti j??b rikkamate inimeste p?rusmaaks. Sellele v?itele oli vastu ainult 20% vastajatest..
Seet?ttu pole ka ?llatus, et 37% inimestest toetab m?lemat vastandlikku v?idet. M?istmaks selle vastuolu t?hendust, tuleb j?rgmises uuringuts?klis lisada antud teema juurde selgitavaid k?simusi. 30% vastajaist leiavad, et arvuti on kallis ja seet?ttu pole seda ka enamikes kodudes ning 16% on vatupidisel seisukohal.
M?istmaks suhtumist arvuti rolli meie elu muutmisel demokraatlikumaks, kuid samas ka avatumaks, oli kasutusel kaks v?idet "Arvutid ja internet v?imaldavad m?nel inimgrupil haarata kontrolli maailma ?le" ja "Arvutid ja nende abil suhtlemine v?imaldavad muuta maailma demokraatlikumaks". 44% vastajaist on n?us esimese v?itega ning 29% on selle vastu, mis n?itab, et hirm "Big brother is watching You" on veel t?iesti olemas arvuti kasutamisel. Arvuti heavy user'itest on n?us selle v?itega 34%, medium user'itest 44% ja light user'itest 51%. ?le poolte (53%) n?ustub, et arvutid ja nende abil suhtlemine muudab maailma demokraatlikumaks. Enim on neid arvuti medium user'ite hulgas - 71%.
?le veerandi vastajaist (26%) n?ustub kahe nii teineteist v?listava kuid samas ka t?iendava v?itega. 18% leiab, et v?imu haaramine ei ole v?imalik ning arvutid muudavad maailma demokraatlikumaks. M?nev?rra k?rgem (18%) on ka inimeste hulk, kes ei oska ei ?he ega teise v?ite suhtes seisukohta v?tta.
M?istmaks inimese hinnagut internetile kui paberkandjatest paremale infoallikale, siis paluti v?ljendada oma suhtumist v?itesse, et "Minu arvates on v?imalik internetiga samav??rset infot k?tte saada ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel". 46% oli selle v?itega n?us ning leidsid, et raamatud ja ajakirjandus on konkurentsiv?imeline internetiga. 34% ei olnud sellega n?us.
62% vastajaist n?ustus, et "Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et teha t??asju". Veidi alla kolmandiku (30%) ei n?ustunud nendega. Arvuti heavy user'ite hulgas oli 46% neid, kes sellega n?ustus ja 54%, kes sellega mitte n?us ei olnud. Eksisteerib tendents, et mida v?hem inimene on arvutit kasutanud/kavatseb kasutada, seda enam ta leiab, et arvuti on selleks, et teha t??asju. Nende hulgas, kes pole arvutit kasutanud ning ei kavatsegi seda teha n?ustub v?itega 67% ja selle vastu on 20%.


©2007—2016 Пуск!by | По вопросам сотрудничества обращайтесь в contextus@mail.ru